Mu elu on nii rõõmus ja naljakas,et hüsteeriliselt naerdes veedan päevad.
Öösiti ei saa magada,
naerma ajab kogu aeg nii väga.
Entusiasmist ei jää mul vajaka,
päevad rahmides ja rabeledes läevad.
Hea tulevik vaja ju tagada,
hiljem puhkust nautida on aega.
Ükskõik mis ka ei juhtuks,
naeratus kunagi nurgast ei mõrane.
Hähh, mingi emakavähk
mind küll tegutsemast ei takista.
Ei taha kedagi haigevoodile toeks.
Kõva naine ei vaja kõva meest.
Ei hirmuta mind ükski haigusnäht,
lõbusalt põrandale vereklombi tatistan.
Mul on nii lõbus elu,
haiguse tõttu mind vallandati
ja mees läks noore naisega minema.
Hullult naljakas,et teised on nii rumalad.
Mulle on tundmatu valu,
mida sõjaajalgi kannatati.
Tobedad, ajab naerma.
Naeran, naeran end surnuks nagu nutsid jumalad.
No comments:
Post a Comment