Kassiarmastus

Olin juba unustanud, mis tunne
on olla kellegi jaoks terve maailm.
Öösel harjunult end üksi nutsin unne
pisaramärjaks jäi paistetanud silm.

Iseend veensin, et iial mitte keegi
ei tahaks pidevalt minuga olla.
Teised ju minust üldse välja ei teegi,
andsin armastuse suhtes alla.

Aga sina, ihkad kogu aeg minu lähedust,
sinu tunded on siirad, puhtad ja lihtsad,
sulle omab ainult armastus tähendust,
olgu minu rahalised tingimused kuitahes kitsad.

Su kiindumust ei vähenda, et olen depressiivne
ja lasin sind lõigata endasarnaseks munadetuks.
Kassiarmastus must, soe ja karvane ei tunne piire,
ma sindki esmapilgust armastan, mis ka ei juhtuks.

Terve korteri katsid karvavaibaga
ja kusehaisuga kõik asjad märgistasid,
võitlesin pidevalt hirmsa allergiaga,
päästmiseks mul veenid läbi närisid.