Karjäärinaine

Ära sega mind,
ma pean töötama!
vastan laupäevaõhtustele kõnedele.

Rahul pole hing,
sunnitud ootama,
teised esmaspäeval asuvad töödele.

Magamisele aega
ma ei kuluta
enne, kui järjekordne projekt valmib.

24/7 end vaevan,
et ei tuluta
jääks konto, vaja osta uus auto kallis.

Stress ähvardab tappa
ja kuigi olen
surmavalt haige, ikka tõusen ja töötan.

Läheb jälle rappa,
on juba kole,
suhe mehega, ei mõista mida minult ootab.

Pole enam mul
aega hingata,
miski pole tähtsam, kui et tööd on nii palju teha.

Täna hommikul
kergem ärgata
oli, lendasin kiiresti tööle ja avastasin, keha jäi maha...
surm mu karjääri ei peata!