Verd täis valgunud silmadega
jälgin su kuju tumedast varjust.
Hoogu võtan tagakäppadega,
kujutlen kuidas sa minu käes karjuks.
Hirmus kiskja tulnud otse põrgust.
Paakunud verest räpaselt
pruunide meetriste küünistega
aplalt rebin liha. Käppadelt
su nahatükke pudeneb limastena.
Tulin, et sinusugustele kätte maksta.
Silmakirjatsejad, valetajad,
loomapiinajad, juristid ja poliitikud.
Õõvastavaks muutuvad te ajad.
Verejanulised silmad metsikud
pimeduses õudsat lõppu ennustavad.
Teravad kollased kassikihvad
nagu praekahvlid kriibivad vastu
te konte. Punased igemed ihkavad
räpast värdjaverd siis ehk ei saastu
te olemasolust ja alatust elust paremad.
No comments:
Post a Comment