Me olime lahutamatud, mina ja minu kass.Ma olin lohutamatu, tal tühi piimatass.
Ta oli süsimust, läikiv ja rasvane.
Ei ole küsimust,kokku me kasvame.
Küüntega istus mul peas nagu kõuepilv.
Igapäevaselt muuseas oli sitt kassilm.
Hommikul kohe küüned lõi näljaselt kõrri,
koidikud tüüned ajas täiesti lörri.
Kõik päevad veetsin oma kassiga kahekesi.
Ennast veensin, pole mul peale tema teisi.
Kassist luuletasin, ta muutus armukadedaks,
tube tuulutasin, jäi kõhnaks vana paks.
Luule hõivas kogu aja, kass jäi omapäi.
Järsku oli tühi maja, raibe oli läind.
Agul olin segaduses, tundsin temast puudust.
Oma uues vabaduses, kirun kassitruudust.
No comments:
Post a Comment