Ma tahan minna vanni
kuid ma ei leia oma vannilooma
igatsen ma oma mängukanni
ei taha jälle üksinda seebivett juua
ma tahaks pesta ta armsaid karvaseid varbaid,
silitada märgi kõrvu oma väikeste varvastega
vaadata teisest vanni otsast ta tilkuvaid ripsmeid
sõrmedega teeks vee all patse ta kõhukarvadega
mu veelelu on kadunud juba mõnd aega
kas läks ta ära mu juurest
või ei ole tal lihtsalt enam minu jaoks aega
või äkki olen ma ise saand suureks
ei, mu vanniloom on katki
ja õhust läks tühjaks
räpane ja haiseb mälestuste prügikastis
mis tunne mul on nüüd, kas vastik?
tugev rusikas südant pigistab kui vaatan ta laipa
seal rüvetatuna lebab puruks nagu kasutatud kondoom
mina seda ei teinud, üks võõras, kuidas ta võis ma ei taipa
enam pole ta minu vanniloom.
No comments:
Post a Comment