Ei, ära puudu mind,sa rikud ju mind ära!
Õhku täis on kummirind,
klaassilmas Swarowsky särab.
Nerdes näolt sillerdavat päksepuudrit variseb,
jättes järgi heledad täpid.
Joonistatud silmalaul plastikripse väriseb
metallikroosast huulest silikooni lekib.
Appi, ära mind kallista
ma olen kergesti purunev!
Küüned haprast kuivand liimist ja
polümeerist kohev soeng tudiseb.
Kulmud otsaette arüüliga maalitud,
klooritatud portselan hammaste asemel,
nahk spreiga mustjaspruuniks on kroomitud.
Mine eemale, ma
ei saa sind suudelda!
Kui huuli torutaks
mu põsed, mis botoxist vedelad
voolaks ja lipotrofiniga seguneks.
Haprast plekist lõug on kolbale needitud,
plastist ninaotsa hoidvad traadid, et ei laguneks,
kõrvad teibiga pea külge kleebitud.
Issake! Ära süüta minus armuleeki,
sest kõik minus on kergestisüttiv!
Alküüdist kanged juuksed ja keegi
ei enam jalgel püsi, kui tee meil ühtib,
Chaneli etanoolipilv on paks kui udu.
Tihkelt samas napilt katab polüuretaanist Armani
mu keemilisest kreemist niisket ihu.
Ära vahi! Su pilgust võin põleda maani.
väga hea :P
ReplyDelete