Kassienesetapp

Ei ole midagi hullemat,
kui kassil tuleb peale kass.
Pole ilmas pilti kurvemat,
kui kassi enesetapp.

Maniakaaldepresiivmasohhistlik
kiisumiisu iga päev kaktuseid näris,
ahjus magamisega riskis,
tihti mööda kitsast rõdupiiret käis.
Lillepotte endale tõmbas kaela,
psühhopaadist ketikoera narris,
vahel hüppas aknast alla,
karv elutüdimusest turris,
alati käppadele maandus,
seitsmest elust ikka alles kuus.

Meeleheitest end pesumasinasse heitis,
oma pehmeid käppi kirus,
sest torusiili pudelit ei saanud lahti.
Tundis end eriti nirult,
kui poomisnöörid kõik läksid katki.
Viimases hädas end Hiina lennule peitis.

Guandongi provintsi kitsas autokastis viidi
koos tuhande omasuguse suitsiidikiisuga
viisteist jeeni kilogramm maha müüdi
tiáo wèi fān qié jiàng, et lasta maitsta hea.

Pooleteise minutiga keevas vees,
koos silmade, küünte ja karvadega,
viis elu kassikesest välja kees.
Oma viimase elu ajal ehmatusega
taipas, et ei tahagi surra nii piinarikast surma
viimses jõus kisendas ja sisises kuumas vees
"Parem mitte kunagi, kui liiga hilja,"
sõnas Laozi, kulp käes, kuuma pliidi ees.